„Föderaalreservi poliitikad on avaldanud majapidamiste ja pikaajaliste investorite intressitootlusele väga suurt mõju,“ kirjutati raportis.
Kuus aastat kestnud nullprotsendiliste intressimäärade ajastu (Zero Interest Rate Policy; ZIRP) on läbi saanud ning Föderaalreserv valmistub sellel aastal intressimäärade normaliseerimiseks. Suur osa majandusteadlasi ja investoreid spekuleerivad, et Fed tõstab intresse juunis või septembris toimuval kokkusaamisel. Taolised spekulatsioonid on aga seatud kahtluse alla, sest majandusnäitajad pole viimasel ajal ootustele vastanud.
Föderaalreserv on 7 aasta jooksul käivitanud 3 varaostu programmi, mille käigus loodi uut raha 4,5 triljoni dollari ulatuses. Sellele on lisandunud ka Operation Twist, mille käigus osteti samuti turgudelt varasid. Pikaajaline stimuleerimine on finantsturud Fedi rahast vaat et sõltuvusse pannud.
Taolise rahapoliitika toetajad ütlevad, et seda on hädasti vaja olnud majanduse elavdamiseks ning suuremate probleemide ärahoidmiseks. Nende sõnul oleks 2008. aasta finantskriis ja aktsiaturu 60protsendiline langus stimuleerimiseta palju raskemad olnud.
Swiss Re ütles, et „finantsrepressioon“ ei ole halvasti mõjunud vaid säästjatele ja kannatada on saanud ka nendega sarnased kindlustusfirmad. Swiss Re vajas kriisi ajal Warren Buffetti firmalt 2,6 miljardi dollari suurust rahasüsti, et edasi toimida.
„Pikaajaliste investorite kõrval on kannatada saanud ka kapitali turgudel vahendusinvesteerimis valdkonnaga tegelevad ettevõtted,“ ütles Swiss Re finantsjuht. „Madalate intressimääradega investorite väljasurumine teatud varaklassidest muudab kapitalipaigutusi majanduses ja hajutamine on raskem. Seega on see suureks ohuks finantsstabiilsusele ja majanduskasvule tervikuna.“
Indeks, mida kindlustusfirma niinimetatud finantsrepressiooni (säästjate karistamine rahapoliitikate kaudu) mõõtmiseks kasutab, on tegelikult 2011-2012 aasta tippudest madalamal. Seda vaatamata asjaolule, et mitmed keskpangad maailmas on hiljuti alustanud Föderaalreservi stiilis rahatrükiga. Indeks mõõdab tootlusi ja nende kõrvalekallet õiglasest väärtusest. Samuti mõõdab see regulatoorsete probleemide suurust ja pankade hoitud võlgade mahtu.
„Rahatrugudele sekkumise kaudu kunstlikult madalal hoitud intressimäärad takistavad pikaajalistelt investoritelt tulevat rahavoogu reaalmajandusse. Privaatturgudelt on investorid välja aetud ja fondide hulk, kes koguvad raha majandusse investeerimiseks (võlakirjade kaudu) on vähenenud,“ ütles Swiss Re. „Infrastruktuuri suunatud investeeringud võiksid probleemi lahendada ja nõrka majanduskasvu turgutada.“
Tõsi, USA firmad on kasutanud madalaid intressimäärasid selleks, et laenata raha omaenda ettevõtte aktsiate tagasiostuks ja dividendimaksete suurendamiseks. See on aidanud investorite kasumeid ja tootlusi suurendada, kuid selle võrra on vähenenud ka ettevõtete käibemahud.
S&P 500 Capital IQ prognoosib, et S&P 500 indeksi ettevõtete kasumite kasv on teises kvartalis negatiivne ja terve aasta peale vaid 0,3 protsenti.